Eelkoristus

Kaardistamise käigus selgus, et suur osa prügist paikneb suurtes hunnikutes, mille läbimõõt on rohkem kui 30 meetrit. Selliste hiigelkuhjade koristamiseks ei olnud mõistlik kasutada mitte inimkäsi, vaid pigem rasketehnikat – koppasid ja ekskavaatoreid.

Samuti oli ette teada, et 3. mai koristuspäev paneb suure surve Eesti jäätmekäitlusalasele tehnikapargile – vaja oli kasutusele võtta suur osa Eesti jäätmekäitlejate tehnikapargist, et kokku korjatud prügi 3. mail võimalikult kiiresti kohe edasi prügilatesse toimetada. Tegeledes suuremate prügihunnikutega juba enne 3. maid, oli meie eesmärk jätta suureks koristuspäevaks kasutusse võimalikult suur hulk tehnikat ja masinaid, et prügi saaks kiirelt ladestuskohtadesse veetud.

Kuidas eelkoristus oli korraldatud?

Eelkoristuse raames tegime koostööd kohalike omavalitsustega ja mitmete erafirmadega. Omavalitsuste ülesandeks oli eelkoristuse raames organiseerida kohapealne tehnika, vajaminevad konteinerid ja prügiautod, Teeme Ära 2008 omalt poolt oli valmis kinni maksma prügi äraveo ja ladestamise.

Erafirmadega koostöös koristati mitmeid suuremaid prügikuhjasid nii enne kui ka pärast 3. maid.

Konkurentsitult suurim illegaalne prügikuhi Eestis paiknes Jõelähtme vallas, kus tegid koostööd Jõelähtme vallavalitsus, Maardu linn, erafirmad Lustrum ja Waterser ning Eesti kaitsejõud. Ühiste pingutustega veeti sealt minema minema rohkem kui 300 tonni prügi, ligi 50 tonni rehve ning 15 tonni eterniiti.

Eraldi toimus rehvide kokku kogumine üle Eesti juba enne 3. maid koostöös Eesti Rehviliiduga. Aktiivselt aitasid rehve kokku koguda mitmed omavalitsused


web by OKIA